{"id":955,"date":"2021-10-27T11:59:27","date_gmt":"2021-10-27T09:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/?page_id=955"},"modified":"2023-07-31T17:41:04","modified_gmt":"2023-07-31T15:41:04","slug":"dutkamus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/se\/dutkamus\/","title":{"rendered":"Dutkamu\u0161"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-block-image wp-image-984\">\n<figure class=\"alignright is-resized\"><a href=\"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/research\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-content\/uploads\/sites\/149\/2021\/10\/1200px-Flag_of_the_United_Kingdom.svg_-1024x512.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-984\" width=\"50\" height=\"25\" srcset=\"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-content\/uploads\/sites\/149\/2021\/10\/1200px-Flag_of_the_United_Kingdom.svg_-1024x512.png 1024w, https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-content\/uploads\/sites\/149\/2021\/10\/1200px-Flag_of_the_United_Kingdom.svg_-300x150.png 300w, https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-content\/uploads\/sites\/149\/2021\/10\/1200px-Flag_of_the_United_Kingdom.svg_-768x384.png 768w, https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-content\/uploads\/sites\/149\/2021\/10\/1200px-Flag_of_the_United_Kingdom.svg_.png 1200w\" sizes=\"(max-width: 50px) 100vw, 50px\" \/><\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<div class=\"wp-block-group\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Ovttastuvvon Optihkka<\/h2>\n\n\n\n<p>Ovttastuvvon optihkka (OO) leat systemat, gos ie\u0161gu\u0111etl\u00e1gan optihkala\u0161 komponeanttat leat ovttastahtt\u00e1n fotonihkala\u0161 goallustinkoartaide unna silisiumboaluin dahje -skearruin. \u010cuovgab\u00e1rrul\u00e1idesteaddjit leat v\u00e1ldosktruktuvrrat mat l\u00e1idejit ja jo\u0111ihit \u010duovgasign\u00e1lat. OO systemat s\u00e1httet geavahit ollu optihkala\u0161 komponeanttat, ovdamearkka dihte \u010duovgafiltarat, interferometerat ja resonatorat, ja d\u00e1id dihte OO systemain leat ollu geavahanviidodagat dovddanin ja elektronihk\u00e1las gulahallansysteman. D\u00e1n systemain leat ollu vuoittut rehkenastinleavttu ja energiijageavaheami ovddas, ja leat hui \u00e1vkk\u00e1la\u0161 teknologiijat.<\/p>\n\n\n\n<p>Mii ovd\u00e1nahttit OO systemat &#8220;super-\u010duokkis\u010doahkku&#8221; mikroskopiija geavahanviidodaga ovddas, ovdamearkka dihte v\u00e1ldit govaid unna seallaide, ovdamearkka dihte seallat mat leat olmbuin dahje elliin eret, dahje baktearain eret. Mii bargat hui unna systemaiguin, ja mii geah\u010d\u010dalit buhttet d\u00e1b\u00e1la\u0161 stuorra ja divrras mikroskopiija systemaid.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Optihkala\u0161 nanoskopiija<\/h2>\n\n\n\n<p>Fluoreseansamikroskopiija lea hui deh\u00e1la\u0161 tehknikka biologiija ja d\u00e1lkkasla\u0161 dutkamu\u0161a ovddas. Fluoreseansemikroskopiija geavahit fluoreseansa-dovddaniid vai merket unna struktuvrraid seallain, omd. seallav\u00e1immus dahje seallacuozza. Mii s\u00e1httit oaidnit d\u00e1n unna struktuvrraid hui bures fluoreseansa-dovddaniiguin. Muhto, \u010duovga-b\u00e1rruguhkkodat r\u00e1ddje \u010duokkis\u010doahkku, ja de buoremus \u010duokkis\u010doahkku lea d\u00e1b\u00e1la\u010d\u010dat sullii 200-300 nanomehtera (nm). D\u00e1t orru hui unni, muhto m\u00e1\u014bga struktuvrra sealla siste leat ain unnit.<\/p>\n\n\n\n<p>O\u0111\u0111a govven- dahje mikroskopiija-tehknikat ovd\u00e1nahttuvvojedje 2000-logu \u00e1lggos, ja ulbmil lei ahte r\u00e1hkadit govaid buriin \u010duokkis\u010doahkuin. D\u00e1n dutkansuorggi namma lea &#8220;super-\u010duokkis\u010doahkku&#8221; optihkala\u0161 mikroskopiija, dahje &#8220;nanoskopiija&#8221;. Nanoskopiija tehnikat geavahit ie\u0161gu\u0111etl\u00e1gan vugiid vai geah\u010d\u010dat unna struktuvrraid seallain. Ovdamearkka dihte mii s\u00e1httit geavahit fluoreseansa-dovddaniid mat \u0161lea\u0111got hui jo\u0111anit, dahje njunu\u0161 algoritmmat vai la\u0111astallat govaid.<\/p>\n\n\n\n<p>Romssas, mii geavahit \u00e1igeguovdilis optihkala\u0161 nanoskopat vai v\u00e1stidit deh\u00e1la\u0161 jearaldagat ja f\u00e1tt\u00e1id biologiija ja d\u00e1lkkasla\u0161 dutkamu\u0161ii.&nbsp; Mii maidd\u00e1i ovd\u00e1nahttit o\u0111\u0111a reaidduid vai buor\u00e1dahttit vugiid mat g\u00e1vdnot, ja maidd\u00e1i r\u00e1hkadit \u00e1ibbas o\u0111\u0111a vugiid.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h2 class=\"wp-block-heading\" lang=\"en\">Additional topics are not yet available in S\u00e1mi<\/h2>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\" align=\"center\">Dutkamu\u0161:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <a href=\"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/dutkamus\/\">F\u00e1tt\u00e1t<\/a>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <a href=\"https:\/\/site.uit.no\/nanopath\/\">NanoPath<\/a> &nbsp; &nbsp;&nbsp; <a href=\"https:\/\/www.organvision.eu\/\">OrganVision<\/a> &nbsp; &nbsp;&nbsp; <a href=\"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/intpart\/\">INTPART<\/a> &nbsp; &nbsp;&nbsp; <a href=\"https:\/\/www.3dnanoscopy.com\/\">Agarwal Lab<\/a>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <a href=\"https:\/\/sites.google.com\/view\/stroehllab\">Str\u00f6hl Lab<\/a>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <a href=\"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/publikasuvnnat\">Publika\u0161uvnnat<\/a><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ovttastuvvon Optihkka Ovttastuvvon optihkka (OO) leat systemat, gos ie\u0161gu\u0111etl\u00e1gan optihkala\u0161 komponeanttat leat ovttastahtt\u00e1n fotonihkala\u0161 goallustinkoartaide unna silisiumboaluin dahje -skearruin. \u010cuovgab\u00e1rrul\u00e1idesteaddjit leat v\u00e1ldosktruktuvrrat mat l\u00e1idejit ja jo\u0111ihit \u010duovgasign\u00e1lat. OO systemat s\u00e1httet geavahit ollu optihkala\u0161 komponeanttat, ovdamearkka dihte \u010duovgafiltarat, interferometerat ja resonatorat, &hellip; <a href=\"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/se\/dutkamus\/\">Continued<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":123509,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-955","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/955","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-json\/wp\/v2\/users\/123509"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=955"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/955\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1667,"href":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/955\/revisions\/1667"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/site.uit.no\/nanoscopy\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=955"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}