37 000 JAGI ÁIGI

Álggogeahčen maŋemus jiekŋaáiggi de eai lean vel min máttut ollen Davvi- Eurohpái. Muhto dan dahke neandertálarat. (Homo neanderthalensis). Sii bivde mammut-elliid ja vuojehedje sin badjel bávttiid.

35 000 JAGI ÁIGI

Go dálkkádat šattai galbmaseabbo, álge golbma jiekŋagokčasa šaddat. Jiekŋagovččas lea jiehkki mii lea stuorát go 50 000 km2. ja lea čađa jikŋon, gitta bodnái. Okta jiekŋagovččas govččai brihttalaš sulluid, nubbi govččai Skandinavia ja goalmmát guhkkin davvin Barentsábis.

32 000 JAGI ÁIGI

Ođđaáiggi olbmot (Homo sapiens sapiens) ásaiduvve Lulli- Eurohpái. Seammá áiggis jávke neandertálarat imašlaččat davvi guovlluin. Máŋgasat jáhkket danne go dálkkádat vearáskii ja danne go eallit maid borrat unno.

29 000 JAGI ÁIGI

Máŋga šlája jávkagohte go dálkkádat ja biras rievddai jiekŋaáiggi geažil. Hoallaguovža (Ursus speleaus) lei okta dain. Dat lei beali stuorát go otná ruškes guovža.

27 800 JAGI ÁIGI

Dat golbma jiekŋagokčasa sturro dássidit, ja ollu čáhci jieŋui. Dat mielddisbuvttii ahte mearradássi olles máilmmis vuojui, ja šattai ollu vuollegeabbo go odne ja mearragáttit rivde miehtá Eurohpá.

25 000 JAGI ÁIGI

Jiekŋagovččas rievdadii eatnamiid ja dálkkádaga. Jiekŋagokčasat suoládedje buot láktasa áimmus oarjjabealde, ja dagahii ahte guovllut nuortalis, dego Siberias, šadde polára sáttoguovlun.

22 7000 JAGI ÁIGI

Dat golbma jiekŋagokčasa sturro oktii, ja de šattai okta jiekŋagovččas brihtálaš sulluin gitta Siberiai – Eurasiska jiekŋagovččas. Diet lea dovddus dego dalle maŋemus jiekŋaáiggi lei alimusas. Dan áiggi lei jiekŋa eanemus 2500 mehtara asu. Vai dieđát, Sálaščohkka lea 1242 mehtara allat.

22 500 JAGI ÁIGI

Dalle go maŋemus jiekŋaáiggi lei alimusas, de livčče leamaš vejolaš čuoigat 4500 km lullioarjjábealde brihttalaš sulluin gitta Siberia davvinuorttabeallái.

20 000 JAGI ÁIGI

Dalle go jiekŋa lei buot stuorimus, de lei mearradássi 120 mehtera vuollegeabbo go dál. Seammás dettii lossa jiekŋa vulos sihke eatnama ja mearrabotni.

19 000 JAGI ÁIGI

Jiekŋa álggii suddat de go dálkkádat liegganišgođii. Stuora johkavuogádat ráhkaduvvui Oarje- Eurohpás: Fleuve Manche. Dat čanai dáid jogaid oktii, otná namahusat leat:: Wisla, Elbe, Rhinen ja Themsen, ja dasa golggai maid čáhci mii suttai jiekŋagokčasis.

18 000 JAGI ÁIGI

Dálkkádat liegganii jođánit. Jiekŋa unnui dađistaga, ja eallit álge sajáiduvvat dohko gos jiekŋa suttai. Ođđaáigge olbmot, bivdit ja čohkkejeaddjit čuvvo sin maŋis.

16 000 JAGI ÁIGI

Go mearradássi njiejai, de šadde stuora oasit mearrabotnis oruhahttin, Nordsjøenis. Guovlu gohčoduvvo Doggerland. Olbmot ásse doppe jiekŋaáiggi loahpageahčen dassážii mearra fas dulvagođii ja bijai eatnamiid mearavuollái.

15 000 JAGI ÁIGI

Dáđi mielde go mearra liegganii ja de álge liegga mearrarávnnjit borrat jiekŋagokčasa. Jiekŋa mearragátti guora unnui ja das ledje garra váikkuhusat. Jiekŋaváre veagat čivge merrii ja gaskkohagaid ain mearadássi lassánii jođanit.

12 000 JAGI ÁIGI

Barentsábi mearrabotnis ihte čuohtenare krahtera badjelaš kilomehter guhkosaš diamehtera. Assas jiekŋa lei ráhkadan lohki ja gokčan viiddis vuorkkaid metána dálkkadatgássa. Go jiekŋa jávkkai, , de bávkkehedje krahterat ja metánagássa luitojuvvui.

11 600 JAGI ÁIGI

Dađi mielde go jiekŋa suttai, de šattai jávri, dakko gokko odne lea Østersjøen. Loahpas ii nagodan eanan ja jiekŋa mat birastahttet jávrri, šat doalahit čázi eret. Čáhci šávihii Atlantermerrii. Ja čáhci sullasaš dáhpáhusain, dulvadii maiddai engelas kanala.

11 500-10 000 JAGI ÁIGI

Dat boarraseamos duođaštusat olbmuin Norggas. Jáhkkimis leat sii vánddardan otná Duiska bokte. Maŋŋel vánddardedje sii otná Ruošša bokte. Romssa lahkosis leat gádvnon golbm orrunsajo dala rajes. Lea Simavikas, Ráneš sullos, Tønsnes báikkis ja Solneset báikkis, Hamnas.

10 500 JAGI ÁIGI

Eanan gaskal Irlándda ja Stuora Brittania jávkkái čázevuollái árábut go eanan gaskal Stuora Brittania ja kontineantta. Danne gávdnojit Stuora Brittanias gearbmašat, ja eai ge Irlánddas. Dat eai sáhttán rasttildit Irska meara.

8 200 JAGI ÁIGI

Dađimielde go jiekŋa unnui ja deaddu geahpui, de dagahii dat ahte mearrabotnii ii leat šat stáđis. Dat dagahii ahte mearavuolde leai eanan doarggáhus, Storegga doarggáhus. Dat ges dagahii 50 mehtera allosaš tsunami mii bođii Norgga rittu badjel, ja dulvadahtii visot Doggerland.

8 000 JAGI ÁIGI

Dat irálaš stuora ruksesgoddi (Megaloceros giganteu) jávkkai. Daigguin stuora čorvviiguin lei son hárjanan birget jalges eatnamiin. Muhto go dálkkadat liegganii, ja vuovddit viido, de darvanadde ruksesgotti čoarvvit muoraid ovssiide. Ja dan lei eará elliide ja olbmuide álki, fáhtet gitta.

ODNE

Jiekŋaáiggit leat álgán ja nohkan maŋemus golbma miljovnna jagi, eanas dan geažil ahte movt eanan lea hállan ja johttán beaivvi birra. Dál leat mii eallime earenoamáš guhkes jiekŋaáigge gaskkas. Dat lea bistán 10 000 jagi, ja dálkkádat lea leamaš liekkas ja oalle rievddatkeahttá, midjiide olbmuide hui vuogas.

BOAHTTEÁIGI

Dál gávdnojit dušše guokte stuora jiekŋagokčasa eatnamis – Antárktisis ja Ruonáeatnamis. Dat leat maid suddame, danne go dálkkádat lea jođánit liegganeame olbmuid daguid geažil. Go jiekŋagokčasat suddet, de dulvá mearrá, mearadássi badjána, ja dat buktá dramáhtalaš váikkuhusaid oallugiidda rašes guovlluin.

VÁIKKUHUSAT

Fossiila boaldámušat dagahit ahte šaddovistegássat luoitin lassána ja dat váikkuha dál dálkkádaga heaju guvlui. Dát rievdadeamit lassánit dađistaga jus mii eat gávnnat vugiid movt unnidit dáid gássaluoitimiid. Mearrá sáhttá dulvat máŋggain logenar mehteriin, ja dulvadahttit čázevuollái ollu guovlluid mearragáttiin gos orrot ollu olbmot.

SE VÅRT INTERAKTIVE KART

Lever du på en tidligere isbresjø? Hvor kald var istiden? Få førstehånds kunnskap fra vår isdekkemodell, og finn flere detaljer på hvordan miljøet i Europa endret seg gjennom siste istid.

ICEMAP er ikke bare en digital opplevelse. Det er også en fysisk installasjon som har en sentral plass i den nye klimautstillinga ved Nordnorsk vitensenter. Der kan barn og unge i alle aldre lære om sammenhengene mellom miljø, klima og mennesker.

Henry Patton

Forsker CAGE

Jeg rekonstruerer de store isdekkene som ved flere anledninger har dekket Eurasia og Arktis gjennom istidene. Jeg bruker geologiske spor som isdekket etterlot seg i modeller for å simulere hvordan disse ismassene utviklet seg gjennom tusenvis av år. I tillegg kan disse modellene vise oss hvordan isdekkene endret landskapet og miljøet rundt. Jeg har laget kartvisualiseringene i dette prosjektet, samt det interaktive kartet. Den grunnleggende rekonstruksjonen av de eurasiske isdekkene som du finner her er basert på nylig publisert forskning.

Maja Sojtaric

Forskningskommunikator CAGE

Gjennom store deler av min karriere har jeg oversatt forskning til et språk som allmennheten kan forstå. Med bakgrunn i litteraturvitenskap har jeg taklet mange naturvitenskapelige disipliner og fortalt de mange historiene som finnes under kvantitative data. Jeg er prosjektleder for ICEMAP og har bidratt til å utvikle fortellingen og rammen rundt datavisualiseringen.

Alun Hubbard

Professor CAGE

Jeg har tilbrakt mye av mitt liv vandrende på de store isdekkene på Grønland og Antarktis, samt de mindre isbreene og iskappene rundt omkring. Feltarbeid på de fjerne stedene lar oss forstå hvordan disse fantastiske samlebånd av is flyter og reagerer på klima- og havvariabilitet. Samtidig kan vi observere hvordan isdekkene etterlater seg sublime landskap, som vi også ser i Norge i dag. I tillegg til å gi oss nytt innsyn i hvordan ismassene oppfører seg, er dataene samlet inn i felt brukt til å trene opp datamodeller som kan fortelle oss noe om utviklingen av fortidens og fremtidens isdekker, og deres bidrag til havnivåstigning. En slik modell er utviklet av meg og Henry for isdekkerekonstruksjonen brukt i dette prosjektet.